Amfetamiin

Ametlikud nimed

Amfetamiin

Tänavanimed

ants, spiid, amff, kiirus, kiirendus, A, valge, amfik, vitamin, näff, äratus, linnuke, ergutaja, jutukas, paranoia, odav, sitt
Tuntud ka nimedega: belõi, ljoghki

Aine tüüp

Ergutava toimega ained ehk stimulandid

Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega uimasti, mis esimest korda sünteesiti 1887. aastal. Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka, roosaka või hallika pulbrina, tablettidena, kapslitena või lahustatuna vedelikus. Aine võib olla lõhnatu või ka tugeva kemikaalide lõhnaga. Enamasti pakitakse ainet minigripp kilekottidesse või (hõbe)paberpakikestesse.

Amfetamiini tarvitatakse suukaudu, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Manustamisviisist lähtuvalt algab mõju umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi.

Toime sõltub enamasti inimese meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust – tarvitajal tekib eufooria ja erutatus, suureneb jutukus, inimene on püsimatu ja rahutu. Lisaks väheneb söögiisu ja väsimus. Võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Samuti on tähendatud teadvuse ähmastumist, paanikahooge ja paranoiat.

Tarvitamise korrast toibumine võib võtta mitmeid päevi. Toime lõppedes tajub inimene masendust ja väsimust, kuid vaatamata sellele ei suuda uinuda. See omakorda põhjustab kurnatust, närvilisust ja tigedust enda ja ümbritseva suhtes.

Lühiajalise ja pikaajalise tarvitamise mõju

Lühiajaline toime:

• kahvatu nahk
• tunne, et oled kõikvõimas ja tähtis
• korduvad ühetaolised liigutused
• ebaregulaarne hingamine
• väga kiire või ebaregulaarne südametegevus
• hammaste krigistamine
• paanikahood

Pikaajaline toime:

• alatoitumus ja kehakaalu langus
• vähendatud resistentsus infektsioonide vastu
• vägivaldne käitumine
• emotsionaalsed häired
• ajutine või perioodiline psühhoos
• luulumõtted ja sellest ajendatud käitumine
• meeleolumuutused

Kui amfetamiini võtta korduvalt mitme päeva vältel, võib areneda amfetamiinipsühhoos, mida on väga raske eristada paranoilise skisofreenia hoost. Tekkida võivad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, tagakiusamismõtted ja agressiivsus. Meeltesegaduse ajal võib kahtlustamine üle minna vägivallaks, amfetamiini mõju all inimene võib olla ohtlik nii endale kui teistele.¹

Vaata ka videot amfetamiini mõjust ajule. 

Kõrvalmõjud ja terviseriskid

Peamised amfetamiini tarvitamisega kaasnevad terviseriskid on unetus, südame- või südame-veresoonkonna tüsistused, insult, krambid, sõltuvus.

Amfetamiini tarvitamine ka mõõdukates kogustes võib inimesel esile kutsuda südame eluohtlikke rütmihäireid, korduval tarvitamisel aga püsiva südame kahjustuse. Tarvitades amfetamiini pikka aega, sageli ja suurtes annustes, riskib inimene dopamiinineuronite taandarenemisega – selle tulemusel kaotab inimene võime meeldivateks tunneteks (ilma aineta).²

Pikka aega narkootikume tarvitanud inimene tavaliselt kõhnub, tema hambad hakkavad lagunema, inimene on tasakaalutu ja impulsiivne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse ning süstimisega seotud veresoonte põletikulistesse haigustesse. Võivad tekkida psüühilised haigusseisundid, samuti neuroloogilised ja seedekulgla talitluse häired.

Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni, kopse jt organeid. Amfetamiini süstimisega võivad kaasas käia mitmesugused nakkused sh lokaalsed põletikud süstimiskohtades, mis äärmuslikel juhtudel võib viia eluohtliku seisundini- veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C-hepatiit, HIV) ohustavad neid, kes tarvitavad ebahügieenilisi süstlaid või jagavad neid teistega.

Amfetamiini tarvitamine raseduse ajal põhjustab loote kasvu aeglustumist, samuti võib tekitada lootele ajukahjustusi ja hilisemat vaimset alaarengut. Amfetamiin eritub rinnapiima ning rinnaga toitmisel kahjustab last. Ka vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud.

Sõltuvus ja võõrutusnähud

Tolerantsus amfetamiini suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks ning ainest võib kujuneda sõltuvus. Ilma ainet saamata tekivad sõltuvuse korral võõrutusnähud.

Võimalikud võõrutusnähud:

• ärevus, paanika
• ärrituvus
• depressioon
• õudusunenäod
• agressiivsus
• suur väsimus
• jäsemete (nt käte) paistetus
• koordinatsiooni puudumine ja värinad

Mürgistuse tunnused ja üledoos

Amfetamiini üledoseerimisel võivad ilmneda järgmised sümptomid:

• hüperaktiivsus
• iiveldus
• oksendamine
• valu rinnus
• peavalu
• kõhuvalu
• hingeldus
• segasusseisund
• neerukahjustus
• eluohtlik temperatuuri tõus (>40◦C)
• stereotüüpne käitumine – ühtesid ja samu liigutusi korratakse püsivalt
• paranoiline psühhoos
• vererõhu tõus
• seedetalituse aeglustumine
• südame rütmihäired sh ülikiire pulss, mis võib viia südame seiskumiseni
• ajuinsult
• kooma

Amfetamiini (üle)doosi on võimalik surra. Enamasti on surma põhjuseks ajuveresoonkonna probleemid, südame seiskumine, organismi ülekuumenemine, hulgiorganpuudulikkus ja veenisisesest süstist tingitud tüsistused. On olnud ka juhtumeid, kus amfetamiini mõju all sooritatakse enesetapp. Mitmetel surmajuhtumitel on hilisem lahkamine näidanud erinevate narkootikumide koos tarvitamist.