Timo lugu

Olgu alustuseks öeldud, et tulen tervest armastatud kodust, kus ei puudunud muidugi omad raskused.
Alustasin narkootikumide tarvitamist, kui oli 12-aastane. Algas see klassivendadega hashisi suitsetamisest. Tõmbasin kohe esimene kord liiga palju ja sain halva kogemuse, aga see ei takistanud mind edasi proovimast, kuna paljud ägedamad ikkagi tegid ka. Sai tõmmatud regulaarsemalt kanepit. Proovitud sai ka pidudel ecstasy tablette ja amfetamiini. Iga nv oli lisaks narkole ka alkohol. Asi läks hulluks, kui mu vanemad surid. Olin teismeline ja tegin selge otsuse, et nüüd olen täislasvanud ja tahan kogeda kõike seda, mida kogesid mu vanemad, kuna ka nemad olid tarvitajad. Nad arvasid, et ma ei saanud aru. Nad olid nii öelda toimivad tarvitajad, midagi väliselt aru saada ei olnud.
Raha narkootikumideks sain kanepi ja hashi müügist. Elu oli lill, kaif oli pidev, peod olid metsikud. Kuni hetkeni mil ma olin amfetamiini tarvitanud 10 päeva jutti ilma vahedeta. Selle aja peale olin ma maganud vb 4-5 h. Ma läksin ühel päeval koju ja ütlesin oma vanaemale kes mind kasvatas, et ta mind üles ärataks paari tunni pärast. Ma olin maganud 2 ööd-päeva jutti. Ta leidis mu voodi alt koti tablette ja pulbrit, mis ei olnud tegelikult narkootikum. Ma kinnitasin, et see ei ole narkootikum aga jah, ma tegin amfetamiini. Vanaema puhkes nutma ja see oli kui hoop mu südamesse. Ma mõtlesin tol hetkel, et mida ma küll teinud olen. Valasin kogu kraami wc potist alla ja võtsin vastu selge otsuse, et nii edasi minna ei saa. Ümberringi suri ka sõpru selle tagajärjel. Ühe sõbra aitasin süstla otsast ära lihtsalt rääkimisega, et tahan muutuda. Ta tänas mind hiljem. Tarvitasin aegajalt ikkagi pidudel erinevaid aineid ca. 7-8 aastat, kuna alati liikus seda mu sõprade hulgas. Kuni üks hetk tuli flashback sellest ajast, kui ma vanaemale vahele jäin ja siis ma lõpetasin täielikult. Sel ajal kohtasin ka oma praegust abikaasat, kellega meil on kaks imearmast last, soe kodu, mille me oma kätega ehitasime ja palju armastust.
Otsusest lõpetada hakkas kõik ülesmäge minema. Ma tarvitasin küll aeg ajalt alkoholi, aga ka see kadus ajapikku. Lõpetasin ülikooli ja sain inseneriks. Minu elus on nüüd palju rõõmu lihtsalt olemisest. Usun, et kui ma oleks jätkanud, siis oleksin ma surnud, sest ma olin väga lähedal sügavale sõltuvusele.
Elul on pakkuda nii palju muud peale ainete. Ta on imeline kui suudad märgata lihtsaid asju ja neist rõõmu tunda.