KUI PALJU TEAD NARKOOTIKUMIDEST?

Ecstasy ehk MDMA võetakse tabletina, seetõttu on kopsuvähi või süstimisel tekkivate põletike oht minimaalne. MDMA on olemuselt organismi stimuleeriv ning toob kaasa südametöö kiirenemise, pulsi ja vererõhu tõusu. Kuna MDMA-d manustatakse üldjuhul pidudel, kus on palav, tantsitakse ja juuakse vähe vett, võib see kõik viia kehatemperatuuri väga suure tõusuni. Ülekuumenemine ja tugev vedelikupuudus on inimesi viinud kokku kukkumiseni.

Psilotsübiin on hallutsinogeen, mida sisaldab üle 180 seeneliigi. Eestis kasvavatest seentest sisaldavad psilotsübiini terav paljak, mõned värvikud (Stropharia), sitaseened (Panaeolus), koppelseened (Panaeolina) ja tulinutid (Gymnopilus).

Tänavatel ja klubides müüdav MDMA on sageli segatud teiste stimuleeriva toimega keemiliste ainetega (kofeiin, sünteetilised katinoonid), psühhotroopse toimeta lisaainetega (rasvhapped) ja on ka juhtumeid, kus ecstasy asemel müüakse suvalist muud tabletti või kapslit (näiteks benzodiasepiin, paratsetamool). Seega ei või tarvitaja kunagi kindel olla, mida täpselt ta ostis.

Fentanüül on kange sünteetiline opioid, mis on 50 kuni 10 000 korda mõjusam kui morfiin. Fentanüüli analooge on mitmeid, neist tuntumad on α-metüülfentanüül (valge hiinlane), 3-metüülfentanüül (valge pärslane), uuemad aga karfentanüül, akrüülfentanüül, furanüülfentanüül. Enamuse, vähemalt 80%, üledoosidest tingitud surmadest Eestis on põhjustanud just fentanüül või mõni selle analoog.

Kuigi kindlasti on ohutum olla tarvitamise ajal sõpradega, kes saavad abi kutsuda ning üledoosi riski vähendab see, kui fentanüüli ei tarvitata koos teiste ainetega, on üledoosi oht sellegipoolest väga suur. Mitte kunagi ei ole võimalik täpselt teada, kui kange on aine ning millise analoogiga tegu. Ainus võimalus fentanüüli üledoosi täielikult vältida on seda üldse mitte tarvitada.

Üldiselt hakatakse aineid süstima selleks, et toimet suurendada. Tegelikult on aga kindlaks tehtud, et vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale jõuab aine suitsetades ajuni kiiremini kui süstides.

Ketamiin õige nimega 2-(2-kloorfenüül)-2-(metüülamino)tsükloheksaan-1-oon on aine, mida kasutatakse tuimastusvahendina nii inimestel kui loomadel (näiteks hobuste rahustamiseks). Ketamiini võivad sisaldada mitmed teised narkootilised ained, Eestis on leitud seda nt niinimetud ecstasy-tüüpi tablettides.

Võrreldes 70-ndatega, kui kanepi tarvitamine levima hakkas, sisaldub tänapäeval kanepis oluliselt rohkem sõltuvust tekitavat ainet THC-d. Seetõttu on suurenenud kanepi tarvitamisega seotud riskid ning oht jääda sõltuvusse.

Ühes marihuaanasigaretis on tunduvalt rohkem vähki tekitavat tõrva kui tubakasigaretis. Aastaga suurendab kanepi suitsetamine kopsuvähi tõenäosust 8%, isegi juhul, kui välja arvata teised võimalikud vähi tekitamise allikad, nagu näiteks tavaline tubaka suitsetamine¹

¹ Cannabis use and risk of lung cancer: a case–control study, S. Aldington*, M. Harwood*, B. Cox#, M. Weatherall”, L. Beckert*, A. Hansell+, A. Pritchard*, G. Robinson* and R. Beasley*,1 on behalf of the Cannabis andRespiratory Disease Research Group

Kanepijoove vähendab reaktsioonikiirust, infotöötlemise võimet, koordinatsiooni, kehamotoorikat, tähelepanu- ja jälgimisvõimet, seetõttu on kanepijoobel häiriv mõju autojuhtimisele. On leitud, et liiklusõnnetuste risk kanepijoobes juhtimisel kahekordistub. ²

² Suurbritannia ja Austraalia teadlaste uuring «What has research over the past two decades revealed about the adverse health effects of recreational cannabis use?» eesmärk oli kanepi terviseriskidele antud hinnangute võrdlemine alates 1993. aastast kuni 2013. aastani.

Metadoon on opioidide gruppi kuuluv pikatoimeline, täissünteetiline, valuvaigistav narkootiline aine, mis on keemiliselt sarnane fentanüüli, heroiini, morfiini ja kodeiiniga. Metadoon (metadoonhüdrokloriidi 0,1%-line lahus) on erinevate riikide poolt tunnustatud ravim, mida kasutatakse opioidsõltuvuse raviks. Metadoon võib piisava annuse korral blokeerida fentanüüli või heroiini tarvitamisel kogetavat n-ö pilvesolekut. Metadoon blokeerib võõrutusnähud ja väiksemal määral ka narkootilise aine himustamise ning võimaldab seeläbi sõltlasel pöörduda tagasi normaalse elustiili juurde.

Amfetamiin ergutab organismi üle taluvuspiiri, mille tõttu järgneb tarvitamisele tihtipeale põhjalik väsimus. Amfetamiini tarvitanud inimene jääb sügavasse unne, ning võib olla ärgates kurvameelne ning ängistatud. Amfetamiini mõju lahtumisel tekib tugev kurnatus ja masendus, samuti unehäired. Kulub mitmeid päevi, enne kui inimene jälle endises vormis on.

Amfetamiin kuulub kõige enam sõltuvust tekitavate ainete esikümnesse. Tolerantsus amfetamiini suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks ning ainest võib kujuneda sõltuvus. Ilma ainet saamata ilmuvad sõltuvuse korral võõrutusnähud.

Amfetamiini või metamfetamiin põhjustab toksiliste ainevahetusproduktide tekkimist kehas. Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema ning näo nahk muutub põletikuliseks. Toksiliste ainete tõttu halveneb naha olukord tervikuna, kuid kõige enam peegeldub see just näonahas.

Üldjoontes on sünteetilistel kannabinoidedel organismile loodusliku kanepiga sarnane toime, kuid see võib olla kordades tugevam. Kuna sünteetiliste kannabinoidide koostisosad ei ole teada, võib lisaks THC mõju tunnustele ja kõrvalmõjule esineda lisaks mitmeid teisi terviseriske. Sünteetilised kannabinoidid sisaldavad koostisaineid, mille struktuur ja keemilised omadused on THC sarnased, ning mida lahustatakse ja pritsitakse taimsetele komponentidele. Üldjuhul näevad tooted välja rohelise puruna, mida suitsetatakse või kasutatakse e-sigaretis. Toote etiketil üldjuhul sünteetiliste kannabinoidide sisaldust ei mainita, vaid tegemist on taimse suitsuseguga. Sünteetiliste kannabinoide näideteks on JWH-007, JWH-200, AM-694, JWH-176, CP 47, 497, APICA, 5F-AB-PINACA, ADB-CHMINACA jt.