Uimasteid tarvitajate inimeste häbimärgistamine

Häbimärgistamine ehk stigmatiseerimine sisaldab endas ühiskonnas levinud negatiivseid eelarvamusi ja diskrimineerimist, mis saab osaks alavääristatud omadustega inimestele. Üheks selliseks häbimärgistatud grupiks on uimastite tarvitajad.

Uimastite tarvitajaid peetakse paraku tihti inimesteks, kes ei ole enam ühiskonnale vajalikud. Läbivaks on negatiivne suhtumine ja veendumus, et nad ei muuda kunagi oma harjumusi, on kriminaalse käitumisega ning levitavad ohtlikke nakkushaigusi. Uimasteid tarvitavate inimestega ei osata midagi peale hakata ja neist püütakse võimalikult kiiresti kaugeneda. Võrdlusena saab välja tuua, et alkoholi tarvitamisega seotud probleeme on meil hakatud rohkem teadvustama ning me juba suudame asetada alkoholismi ja haiguse vahele võrdusmärgi. Uimastite tarvitamist peetakse endiselt enamasti vaid inimese enda valikuks, halvaks harjumuseks või iseloomu nõrkuseks.

Häbimärgistamine on ohtlik, kuna see võib avaldada negatiivset mõju inimese enesehinnangule, kahjustada suhteid lähedastega või takistada sõltlasel juurdepääsu ravile.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on häbimärgistamine diskrimineerimise ja tõrjutuse peamine põhjus ning viib inimõiguste rikkumiseni. Häbimärgistamine toob kaasa surmajuhtumite, vangistuse ja vaimse tervise probleemide suurenemisele uimasteid tarvitavate inimeste seas.

Häbimärgistamise tulemused

• Väheneb uimastitarvitajate soov ja võimalused saada abi ja ravi. Tarvitajad, kes kogevad häbimärgistamist, pöörduvad vähem abi ja ravi võimaluste poole kui need, kellesse nii ei suhtuta. Stigmatiseerivalt võivad käituda ka tervishoiutöötajad. Nende eelarvamused ja soov „sellise“ klientuuriga tööd mitte teha, mõjutavad ka nende valmisolekut aidata patsiente, kellel on uimastitega probleeme.
• Ühiskondlikud kahjud suurenevad, kuna kahjude vähendamise keskusi ja seal osutatavaid teenuseid ei lasta avada või läbi viia. Näiteks ollakse vastu nõelte- ja süstalde vahetusele, opioidisõltuvuse asendusravile või süstimisruumide loomisele. Tõenduspõhised uuringud näitavad, et erinevad toetusmeetmed vähendavad uimastite tarvitamist ning langetavad riigi kulutusi uimastitega tarvitajatega tegelemisel.¹
• Uimastite tarvitaja enesehinnang ja vaimne tervis halveneb. Uimastite tarvitajad võtavad sageli neid ümbritsevad halvustavad hoiakud omaks ning hakkavadki uskuma, et on oma probleemides ise süüdi, tahtejõuetud ja kehva iseloomuga ning et sõltuvuse seljatamine on niikuinii lootusetu. Sõltuvusest ülesaamiseks ja ravile pöördumiseks on inimesel vaja eelkõige just sisemist jõudu ja sotsiaalset toetust.

10 asja mida saad teha, et vähendada häbimärgistamist:

1. Ole kaastundlik ja toetav erinevate inimeste suhtes.
2. Näita üles headust ning aita raskustes olevaid inimesi.
3. Kuula, ära mõista kohut.
4. Püüa näha inimest, mitte tema probleemi.
5. Uuri ja õpi, mida tähendab olla sõltuvuses uimastitest.
6. Suhtle sõltuvuses oleva inimesega väärikalt ja austusega.
7. Ära kasuta solvavaid või halvustavaid väljendeid.
8. Asenda uskumused tõenditel põhinevate faktidega.
9. Ära luba ka teistel halvustada või häbimärgistada probleemides olevaid inimesi.
10. Jaga enda elust juhtumeid, kus sind või kedagi sinu tuttavatest on häbimärgistatud.