Bensodiasepiinid (rahustid)

Ametlikud nimed

Bensodiasepiinidel on arvukalt tootenimesid, sealhulgas Xanax, Valium, Rivotril ja mitmed teised.

Tänavanimed

Bensod

Aine tüüp

Pärssiva toimega ained ehk depressandid

Bensodiasepiinid on laialt levinud retseptiravimite rühm, mis oma kesknärvisüsteemi pärssiva toimega aeglustavad keha ja aju funktsioone. Nende rahustava, uimasust tekitava ja lihaseid lõdvestava mõju tõttu kasutatakse bensodiasepiine peamiselt tõsiste ärevus- ja unehäirete, võõrutusseisundite ja epilepsia korral.

Bensodiasepiinide rühma kuuluvad muuhulgas sellised toimeained nagu alprasolaam (tootenimedega Xanax, Alprazolam jt), bromasepaam (tootenimega Bromazapam jt), diasepaam (tootenimedega Diazepam, Diazipeks, Valocordin Diazepam jt), klonasepaam (tootenimega Rivotril jt), lorasepaam (tootenimega Lorans, Temelor jt). Toimeained erinevad toime algusaja, toime kestuse ja kõrvaltoimete poolest. Sobiva ravimi (toimeaine) määrab arst lähtudes patsiendi seisundist.

Mustal turul levitatakse ka illegaalsetes laborites loodud uute psühhoaktiivsete ainete alla kuuluvaid, millest mõned on äärmiselt tugevatoimelised ka väiksemate annuste korral. Ained on nii tablettide, graanulite, kapslite, blotter´ite kui ka vedeliku kujul ja neid müüakse ka ebaseaduslike uimastite turul ametlikult registreeritud bensodiasepiinide võltsitud vormidena või muude sünteetiliste opioidide/kannabinoidide abiainete või lahjenditena. Selliste bensodiasepiinide koostis ega puhtuse kvaliteet ei ole tagatud, seega võib enamik nende tarvitajatest tahtmatult kokku puutuda ohtlike ja kahjulike ühenditega¹ .

Lühiajalise ja pikaajalise tarvitamise mõju

Inimese kehas on looduslik kemikaal ehk neurotransmitter nimega gamma-GABA on üks neurotransmittereid ehk keemilisi aineid ajus, mis aitab vahendada info liikumist ühest närvirakust teise. GABA omab ajurakke pidurdavat toimet ning mõjub seega ajule rahustavalt².

Bensodiasepiinid suurendavad GABA toimet ajule ja kehale, mis tähendab, et ravimid võivad:

• tekitada unisust
• vähendada ärevust
• lõdvestada lihaseid

Bensodiasepiinid põhjustavad kognitiivseid (nt mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumine, õppimisvõime vähenemine ) ja psühhomotoorseid häireid, mis väljenduvad reaktsioonikiiruse, tasakaalu ja koordinatsiooni halvenemisena. Seetõttu ei ole soovitatav nende ravimite tarvitamisel autot juhtida või masinatega töötada. Sõltuvalt ravimist ja selle annusest võib mõju olla erinev.

Bensodiasepiine soovitatakse tarvitada ainult lühiajaliselt (2-4 nädalat). Täpse annuse ja ravi kestuse paneb paika arst. Arsti ettekirjutisi tuleb hoolikalt järgida. 

Korduval kasutamisel võib tekkida suurenenud ravimitaluvus ehk tolerantsus ehk sama mõju saavutamiseks on vaja tarvitada suuremaid koguseid. Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada letargilisust ja motivatsiooni langust, depressiooni ja viia tugeva vaimse ning füüsilise sõltuvuse kujunemiseni, mis omakorda võivad negatiivselt mõjutada õppimist ja töötamist, peresuhteid või muid sotsiaalseid suhteid.

Kõrvalmõjud ja terviseriskid

Arsti poolt määratud annustes leevendavad bensodiasepiinid ärevust ja unetust, tavaliselt talutakse neid hästi ja kõrvaltoimeid esineb harva. Mõnikord võivad bensodiasepiinide tarvitavad inimesed tunda uimasust või peapööritust. Selline kõrvaltoime võib sagedamini väljenduda suuremate annuste sisse võtmisel.

Suured bensodiasepiinide annused võivad põhjustada tõsisemaid kõrvaltoimeid. Ägeda mürgistuse või üleannustamise nähud ja sümptomid võivad olla järgmised:

• unisus
• segasus
• mäluhäired
• pearinglus
• ähmane nägemine
• nõrkus
• lihasnõrkus
• hägune kõne
• koordinatsioonihäired

Väga suurte annuste puhul võivad esineda:

• vererõhu langus
• hingamisraskused
• kooma
• surm

Sõltuvus ja võõrutusnähud

Kuigi bensodiasepiinid on arsti määratud ravimina tõhusad, võivad need põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust. Sõltuvuse teke on seda tõenäolisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravimite tarvitamine. Risk on kõrgem, kui bensodiasepiinide tarvitatakse arsti näidustuseta ja arsti määratud raviskeemi muutmisel oma äranägemise järgi, näiteks ravimi manustamisel suuremates annustes, sagedamini või kauem, kui arst määras.

Bensodiasepiinide tarvitamise lõpetamine võib tekitada võõrutusnähtusid (nt peavalu, lihasvalu, tugev ärevus ja pinge, unehäired, rahutus, segasus ja ärrituvus, krambid). Võõrutusnähud võivad sarnaneda ja võimendada algseid sümptomeid, mille tõttu ravimeid tarvitama hakati. Bensodiasepiinide ravi lõpetatakse järk-järguliselt ravimi annust ja tarvitamise sagedust vähendades, pikaajalise tarvitamise järsul lõpetamisel tekkivad võõrutusnähud võivad äärmisel juhul osutuda isegi eluohtlikuks, mistõttu tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.