Hea samariitlase akt – abi kutsumine võib päästa elu
Viimastel aastatel on uimastite tõttu elu kaotanud sadu inimesi. Sageli ei julgeta karistuse hirmus õigeaegselt abi kutsuda. Inimelude päästmiseks ning karistushirmu vähendamiseks ja abiteenustele suunamiseks on ametid kokku leppinud hea samariitlase akti.
Mis on hea samariitlase akt?
Hea samariitlase akt on Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi ja Häirekeskuse kokkulepe, et uimastitest põhjustatud tervisemure tekkimisel ei karistata abi kutsujat ega -vajajat uimastite tarvitamise ja väikeses koguses aine omamise eest. Kokkuleppe eesmärk on julgustada inimesi õigeaegselt abi kutsuma ilma karistust kartmata ja seeläbi päästa inimelusid. Samuti suunata tänasest enam uimastite tarvitajaid abiteenustele.
Õigeaegne abi kutsumine võib ära hoida tõsise tervisekahju või päästa elu. Raskete elu ja tervist ohustavate mürgistusnähtude, nagu näiteks väga halb enesetunne, teadvusekaotus, liikumisvõimetus jms ilmnemisel helista kohe hädaabinumbril 112 või pöördu erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse).
Kiirabi kutsumisel või EMO-sse pöördumisel ei alusta politsei hea samariitlase akti alusel väärteomenetlust, kui:
- üledoos või terviserike on seotud uimastite tarvitamisega,
- õigusrikkumine piirdub narkootilise aine väikeses koguses omamise ja tarvitamisega (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151),
- abi kutsuja ja abivajaja teevad koostööd politseiga ning loovutavad vabatahtlikult keelatud aine,
- abi kutsuja ja abivajaja ei ole toime pannud muid õigusrikkumisi ja ei ole määratud käitumiskontrolli.
Akti alusel pakutakse kaitset:
- abi kutsujale
- abivajajale
Kaitse ei laiene tõsisematele õigusrikkumistele, näiteks uimastite tootmisele, levitamisele, müügile või muudele kuritegudele.
Mida teha üledoosi või terviserikke korral?
Kui uimastite tarvitamise tagajärjel on tekkinud terviserike, siis:
- helista kohe hädaabinumbril 112,
- püsi rahulik, ütle häirekeskusele oma asukoht, kirjelda kannatanu seisukorda ja järgi häirekeskuse juhiseid,
- ole valmis kannatanule esmaabi andma,
- ära jäta kannatanut üksi ja jää sündmuskohale kuni abi saabumiseni.
Lisainfo ja abi
- Uimastitega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile:
- lühinumbril 1747 või +372 641 4100
- e-posti aadressil 1747@narko.ee
- narko.ee veebilehe vestlusrakenduses
- Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusteabekeskuse lühinumbrilt 16 662 või +372 794 3794.
- Uimastite tarvitajatele ja nende lähedastele suunatud abivõimalusted on leitavad narko.ee veebilehel.
- Üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks on kasutusel naloksoon, ravim, mis blokeerib uimasti (opioidi) mõju ja aitab päästa inimese elu. Loe naloksooni kohta lähemalt.
Korduma kippuvad küsimused
-
Mis on hea samariitlase akti eesmärk?
Hea samariitlase akti eesmärk on vähendada karistuse hirmu, päästa elusid ja suunata uimastite tarvitajaid abiteenustele.
-
Miks on hea samariitlase akti vaja?
Viimastel aastatel on uimastite tõttu Eestis elu kaotanud sadu inimesi. Hea samariitlase akt on üks võimalik viis uimastite tarvitamisest põhjustatud surmasid ennetada ja tarvitajaid abiteenustele suunata.
-
Kuidas käib uimastitest tingitud terviserikkega seotud juhtumitele reageerimine?
Kui inimene kutsub abi ja helistab häirekeskusesse, siis teatud juhtudel reageerib ainult kiirabi. Uimastitega seotud väljakutsete info antakse edasi ka politseile, kuid politsei reageerib vaid juhul, kui häirekeskuse kõnest selgub, et sündmuskoht ei ole turvaline, juhtumiga on seotud alaealised või on viiteid süütegudele, millele hea samariitlase akt ei laiene. Kui politsei läheb sündmuskohale, teeb ta selgeks kõik asjaolud ning hindab, kas olukorrale rakendub hea samariitlase akt või tuleb alustada menetlust.
-
Millise seaduse alusel politsei hea samariitlase akti rakendab?
Väärteomenetluse seadustik § 31 lõige 3.
§ 31 Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte.
(3) Vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja hinnangul:
1) piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest;
2) väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või
3) menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas -
Kui suur on väike kogus ainet?
See on kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kuni kümnele inimesele. Iga uimasti ja doosi puhul on see kogus erinev, kuna see sõltub toimeaine sisaldusest.
-
Miks tuleb kaasas olevad uimastid politseile loovutada?
Uimastid on teadmata päritolu ja koostisega ained. Nende tarvitamine ja mõnel juhul ka pelgalt kokkupuude võivad olla tervisele väga ohtlikud. Aine tuleb politseile loovutada selleks, et ennetada terviseriske ja aine edasist levikut.
-
Millistes olukordades hea samariitlase akt ei laiene?
Hea samariitlase akt ei laiene tõsisematele õigusrikkumistele, näiteks uimastite tootmisele, levitamisele, müügile või muudele kuritegudele.
-
Kas hea samariitlase aktiga liigub Eesti liberaalsema uimastipoliitika suunas?
Uimastipoliitika ei muutu liberaalsemaks.
Uimastipoliitikas on olulisel kohal tasakaal pakkumise, nõudluse ja kahjude vähendamise vahel. Regulatsioonid, sh karistused, vähendavad kuritegelike võrgustike tegutsemist, kuid mõjutavad ka inimeste käitumist ja hoiakuid. Samas tuleb tegeleda ennetuse ning juba narkootikume tarvitavate inimeste abi kättesaadavuse suurendamise ja tarvitamise kahjude vähendamisega.
Hea samariitlase aktiga seadust ei muudeta, seega uimastipoliitika liberaalsemaks ei muutu, kuid muutub õiguskaitseasutuste praktika, millega vähendatakse uimastite tarvitamisest tulenevat kahju ning mõjutatakse inimesi oma käitumist muutma sunnimeetmeid kasutamata.
-
Kas politsei muudab suhtumist uimasteid tarvitavatesse inimestesse?
Uimastite tarvitamine on endiselt keelatud ja karistatav. Politsei põhimõte on, et politsei ei karista inimelude arvelt. See tähendab, et kui uimasteid tarvitanud inimene vajab abi või talle kutsutakse abi, on inimese aitamine esmatähtis ja teatud juhtudel ei järgne tarvitamisele või aine omamisele karistust. Politsei suunab igapäevaselt oma töös tarvitajaid üha enam abi otsima.
-
Mis saab siis, kui politsei siiski alustab väärteomenetlust, kuigi hea samariitlase akti järgi ei peaks seda tegema? Kas inimene saab selle peale kaevata ja nõuda selle lõpetamist?
Üldmenetluses on inimesel on õigus esitada politseile väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seda õigust tutvustavad politseiametnikud hetkel, kui inimesele antakse kätte väärteoprotokoll.
Väärteootsuse peale on isikul õigus esitada kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele kättesaadav. Kaebuse saab esitada nii kiirmenetluse otsuse kui üldmenetluses tehtud otsuse peale.
-
Miks peab politsei alaealise osas kohalikku omavalitsust ja vanemaid teavitama? Kas see ei hirmuta abi kutsumast?
Eestis käsitletakse uimastite tarvitamist laste ja noorte puhul osana vaimse tervise muredest. Lapsed ja noored, kes puutuvad kokku uimastitega, vajavad täiskasvanu sekkumist. Vastavalt lastekaitseseadusele on kohustus abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatada kõigil inimestel, kellel on olemas teave abivajavast või hädaohus olevast lapsest. See kohustus on ka politseil ja kiirabil. Alaealise lapse või noore eest vastutavad vanemad ning nemad peavad olema kursis riskiteguritega, mis lapse tervise või elu on ohtu seadnud.
-
Kui palju väljakutseid uimastite üledoosidele ööpäevas keskmiselt on?
2-3 väljakutset ööpäevas, kuid periooditi on see erinev, kuna väljakutsete arv sõltub turu olukorrast, nt aine kättesaadavusest.
-
Mis saab siis, kui abi kutsujaid on rohkem kui üks? Kas ka nende osas kehtib hea samariitlase akt?
Abi kutsujaid võib olla enam kui üks ja neile võib rakenduda hea samariitlase akt. Kõik sõltub aga olukorrast. Seda, kellele hea samariitlase akt rakendub, saab hinnata sündmust lahendav patrull.
-
Millised on erisused, kui abi saajaks/kutsujaks on alaealised?
Kui on teada, et juhtumiga on seotud alaealine, siis reageerib sündmusele nii kiirabi kui ka politsei.
-
Kas kiirabi on võimeline hindama, kas tegemist on väikese või suure koguse narkootilise ainega?
Kiirabi ei hinda, kas tegemist on väikese või suure koguse narkootilise ainega. Aine koguse hindamiseks kutsutakse sündmuskohale patrull, kelle ülesanne on selle kogust hinnata ja narkootiline aine konfiskeerida.