Kuidas tõsta kogukonna turvalisust?

Piirkonna turvalisuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi. Piirkonda aitab turvalisemaks muuta omandi piiritlemine. Kindlad märgid, värv, piirded, väravad jmt aitavad tekitada tunnet, et  „See on minu/meie hoov!“, „Me hoolime sellest ja hoiame sellel silma peal.“  Kui uks on lukus ja värav kinni, on hoonesse või alale sisenemine, vandaalitsemine ning muude kuritegelike kavatuste elluviimine raskendatud.

Olulisel kohal on järelevalve. See tähendab elanike hoolivat suhtumist enda ja teiste varasse, aga ka politsei või eraturvatöötajate järelevalvet. Teatud mõttes on järelevalve ka postiljoni või näiteks majapidaja tavapärase töö osa. Kasutada võib tänapäevast tehnoloogiat, nt kaameraid.

Olulised on suhted naabrite- ja koostööpartneritega, kellega ühiselt arutatakse, kuidas turvalisust suurendada. Näiteks küla- ja asumiseltsid aitavad inimestel paremini infot vahetada, üksteist paremini tundma õppida ja ühistegevusi korraldada. Sageli on suur abi ka Facebooki keskkonda loodud grupist. Abiks võib olla ka naabrivalve liikumisega ühinemine.

Jälgige, et teie ala või ruum oleks  ilus ja puhas. Ala tuleb hoida puhtana prügist, grafitist, vandalismist ja kahjustustest. Korratud piirkonnad tõmbavad ligi korrarikkumisi ning vähendavad turvatunnet. Heakorrastatud piirkondi eelistavad aga seadusekuulekamad kasutajad. Sellega seostub ka vajadus tagada nähtavus – kasutada ei soovitata suuri taimi või objekte, mis takistavad tänaval olevate inimeste või hoonetest välja vaatajate nähtavust. Kohtades, kus on lubatud piirete kasutamine, on soovitatav rajada õhukesi ja läbipaistvaid piirdeid.

Takistamaks sissetungijate juurdepääsu akendele on võimalik alumise korruse akende all kasutada madalaid okkalisi dekoratiivpõõsaid. Turvalisuse tagamiseks ei ole soovitav vahetult hoone kõrval kasutada kujunduselemente, mis võimaldavad juurdepääsu rõdule, teisele korrusele või üle aia (nt ronitaimed, pingid, suuremahulised skulptuurid jne).

Üheks turvalisuse tõstmise võimaluseks on piirkonda kahjude vähendamise keskuse loomine. Keskus pakub uimasteid tarvitavatele inimestele erinevaid teenuseid, näiteks nõustamine, süstlavahetus, sotsiaalabi. Sellised keskused on tihti esimeseks kontaktpunktiks, mille kaudu uimastitarvitajad jõuavad ravile. Süstlavahetuse toimimine aitab vähendada piirkonnas maas vedelevate süstalde hulka. Keskuse töötajad on professionaalid, kes on saanud väljaõppe just uimastitarvitajatega suhtlemiseks, nad oskavad neid käsitleda ja nõustada ka piirkonna elanikke. Hirmud, et just keskuse tõttu hakkab piirkonnas veelgi enam uimasteid tarvitavaid inimesi liikuma, on alusetud – keskused tehakse sinna, kus tarvitajad juba nagunii elavad ja liiguvad. Nendega tegelemine aitab probleeme hoopis vähendada.

Maastikukujundus turvalisuse suurendamisel:¹

• Nähtavuse tagamine – kasutada ei soovitata suuri nähtavust takistavaid taimi või objekte, mis takistavad tänaval olevate või hoonest välja vaatavate inimeste nähtavust. Avatud vaade, mille ees ei ole takistusi, sobib ideaalselt jälgimiseks. Kohtades, kus on lubatud piirete kasutamine, on soovitatav rajada õhukesi ja läbipaistvaid piirdeid.
• Taimede pügamine – on oluline, et detailplaneeringu ja sellele järgneva projekti koostamisel oleks lahti kirjutatud kavandatava kõrg- ja madalhaljastuse pügamise ning korrashoiu nõuded. Puud tuleks pügada maapinnast vähemalt 2,5 meetri kõrguseni. See tagab hea nähtavuse ning vähendab võimalusi kurjategijatel enese peitmiseks. Põõsad soovitatakse pügada madalaks (umbes 1–1,2 meetri kõrguseks maapinnast). See ei võimalda kurjategijal end põõsaste taha peita. Kõrgete põõsaste või lopsaka lehestikuga puude istutamine hoone välisuste kõrvale ei ole turvaline, kuna see on võimalik peidupaik potentsiaalsetele kurjategijatele.
• Kõnniteed – on esteetilisemad kui nende kujundamisel on kasutatud haljastust. Turvalisuse tagamiseks on kõnniteede äärde soovitatav kavandada madalaid dekoratiivpõõsaid (kuni 1,2 meetri kõrgused). Kõrgemad põõsad võiks istutada teeradadest eemale.
• Valgustus – välisaladele tuleb kujundada piisavalt valgustust, et tagada hea nähtavus ka pimedas. Elamupiirkondadesse ei ole turvaline kujundada kõrvalisi valgustamata kõnniteid ega väikeseid teeradasid. Samuti tuleks meeles pidada, et tänavavalgustusposte ei ole soovitav kavandada puude lähedusse, kuna puuvõrad võivad valgust varjata. Oluline on kujundada valgustust piisavalt, et võimalikud probleemsed piirkonnad oleksid korralikult valgustatud. Nendeks aladeks on maja sissekäik, teed, nurgad ja trepid. Tuled peaksid alasse sisenemisel automaatselt süttima.
• Piirded – piirkondades, kus piirded on lubatud, soovitatakse kasutada õlakõrgust läbipaistvat piiret, mis eraldaks privaatsemat tagaaeda ja hoone ees asuvat poolavalikku ja avalikku tänavaruumi.
• Põõsad – soovimatute inimeste sisenemise takistamiseks on võimalik kasutada läbimatuid dekoratiivpõõsaid (näiteks okastega põõsaliike) kas omaette või koos aiaga. Takistamaks sissetungijate juurdepääsu akendele on võimalik alumise korruse akende all kasutada madalaid okkalisi dekoratiivpõõsaid. Turvalisuse tagamiseks ei ole soovitav vahetult hoone kõrval kasutada kujunduselemente, mis võimaldavad juurdepääsu rõdule, teisele korrusele või üle aia (nt ronitaimed, pingid, suuremahulised skulptuurid jne).