Mis on kahjude vähendamine?
Uimastipoliitika ühe suunana on Euroopas ning mujal maailmas tunnustust leidnud nn kahjude vähendamise (harm reduction) mudel. Selle keskne idee on vähendada kahju ja kulutusi, mida uimastite tarvitamine tekitab nii ühiskonnale, uimasteid tarvitavatele inimestele ja nende lähedastele.
Kahjude vähendamise mudeli aluseks on seisukoht, et vaatamata jõupingutustele ei suuda kõik uimastite tarvitamist lõpetada.1 Kahjude vähendamise põhieesmärk on vähendada uimastite tarvitamisega kaasnevaid riske nii, et tarvitamisest tulenev kahju ühiskonnale oleks võimalikult väike. Nii on võimalik vähendada HIV-i, viiruslikku hepatiiti ja teistesse verega levivatesse infektsioonidesse nakatumist ning minimaliseerida oluliselt nende haigustega kaasnevat kahju, sh nende haiguste ravikulusid.2 3
Kahjude vähendamise teenuse nõuetekohasel osutamisel ei kaasne:4 5 6 7 8 9
- süstimise ja uimastite tarvitamise suurenemist
- uute uimastite süstijate lisandumist
- kasutatud süstalde omavahel jagamise sagenemist
- kasutatud süstalde arvu tõusu tänavatel
- motivatsiooni vähenemist uimastite tarvitamise vähendamiseks või neist loobumiseks
- narkootikume mitte süstivate sõltlaste üleminekut süstivateks tarvitajateks
- kuritegevust või seda soosivaid võrgustikke
Selles, kas ja kui palju aitavad kahjude vähendamise keskused kaasa süütegude, sh kuritegevuse vähenemisele, ollakse siiski eri meelt. On uuringuid, mis näitavad, et sissemurdmised ja vargused vähenevad süstlavahetusteenuse avamisega 11%, samas kui sarnastes piirkondades, kus süstlavahetusteenust ei ole, kasvab see 8%.10 11
Kahjude vähendamise teenuse osutamise võimalusi on mitmeid. Seda on võimalik teha fikseeritud asukohaga keskuse baasil (mida elanikkonna seas tuntakse kui süstlavahetuspunkti), mobiilne keskuse baasil ehk bussides, väljatööna või tarvitajalt-tarvitajale jne.
Ühtegi neist teenustest ei ole võimalik teisega asendada. Erinevaid kahjude vähendamise teenuse vorme peaks pakkuma paralleelselt, sest eri viisidega jõutakse erineva sihtgrupini ning rohkemate teenuse vajajateni. Nii kasutavad väljatööd ja mobiilset teenust rohkem nooremad ja kõrge riskiga uimastitarvitajad, samas kui kahjude vähendamise keskust külastavad pigem pikaaegsed madalama riskikäitumisega tarvitajad.
Kahjude vähendamise keskus on sageli esimene koht, kus uimasteid süstivaid inimesi on võimalik hakata nõustama ja aitama – see on nende esimeseks n-ö sisenemiskohaks tervishoiu- ja sotsiaalteenustele. Kahjude vähendamise keskustes käivad uimastite tarvitajad on viis korda rohkem nõus vastu võtma abi ning minema ravile kui need, kes kahjude vähendamise keskusi ei kasuta.12
Kahjude vähendamise teenuse alla kuuluvad:
- nõustamine (psühholoogiline nõustamine, sotsiaalnõustamine, õigusabi)
- terviseteemaline nõustamine: kuidas turvalisemalt narkootikume kasutada ja vältida üledoose
- puhaste süstalde ja nõelte jagamine
- kasutatud süstalde ja nõelte kogumine ning hävitamine
- kondoomide jagamine, et edendada turvalist seksuaalkäitumist
- pesemisvõimaluste ja riideabi pakkumine
- üledoosidest tingitud surmade vältimiseks opioide süstivatele uimastitarvitajatele ja nende lähedastele elupäästva ravimi (naloksoon) võimaldamine koos vastava koolitusega
- infektsioonide ennetamine, varane infektsioonide avastamine (läbi sõeluuringute nt tasuta testimised) ja õigeaegne suunamine ravile
- sõltlaste motiveerimine ning suunamine sõltuvushäirete ravile ja rehabilitatsiooniteenustele
- sõltuvusprobleemidega naiste seas soovimatute raseduste vältimine
Kahjude vähendamise keskuste loomine tekitab kohalikes elanikes vastakaid arvamusi kõikjal maailmas.13 Hoolimata teenuse tõendatud efektiivsusest on elanike ja sageli ka poliitikute hoiakud kahjude vähendamise keskuste osas enamasti negatiivsed.14 Tuuakse näiteid juhtumitest, kus lapsed on keskuse lähedalt leidnud kasutatud süstlaid ning ollakse arvamusel, et süstlavahetus on osa narkoturu soodustamisest ja aitab kaasa tarvitajate arvu kasvule. Paljuski iseloomustab sellist fenomeni suhtumine, et isegi kui teenus on vajalik, ei tohi seda osutada „minu elukoha lähedal“ (Not In My Back Yard ehk NIMBY).15
Uuringud on tõestanud, et kahjude vähendamise keskuse sulgemisel ei ole elanike poolt välja toodud probleemid lahenenud. Seda põhjusel, et kahjude vähendamise keskused luuakse sinna, kus uimasteid süstivad inimesed elavad või enamuse päevast viibivad. Uimastite tarvitamisega seotud probleemid on antud piirkonnas juba enne keskuse rajamist olemas ning ei kao selle sulgemisega. Küll aga oleks keskus olemasolevatele probleemidele saanud leevendust tuua.
Viited:
[1] http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/hiv-ja-aids/hiv-ennetamine/kahjude-vahendamine
[2] Palmateer, N., Kimber, J., Hickman, M., Hutchinson, S., Rhodes, T., & Goldberg, D. (2010). Evidence for the effectiveness of sterile injecting equipment provision in preventing hepatitis C and human immunodeficiency virus transmission among injecting drug users: A review of reviews. Addiction, 105(5), 844–859.
[3] Kwon, J., Anderson, J., Kerr, C., Thein, H., Zhang, L., Iversen, J., et al. (2012). Estimating the cost-effectiveness of needle-syringe programs in Australia. AIDS, 26(17), 2201–2210.
[4] Institute of Medicine. Preventing HIV Infection Among Injecting Drug Users in High-Risk Countries. An Assessment of the Evidence. Washington, D.C.: National Academies Press; 2006.
[5] Effectiveness of sterile needle and stringe programming in reducing HIV/AIDS among injecting drug users, World Health Organization, 2004. http://www.who.int/hiv/pub/prev_care/en/effectivenesssterileneedle.pdf
[6] Dolan, K. MacDonald, M., Silins, E. & Topp, L. 2005. Needle and syringe programs: A review of the evidence. Canberra: Australian Government Department of Health and Ageing.
[7] J. MacNeil and B. Pauly, 2010. Case study Impact: a case study examining the closure of a large urban fixed site needle exchange in Canada. Harm Reduction Journal, 7:11.
[8] Guide to developing and Managing Syringe Access Programs, Harm reduction coalition, 2010.
[9] Marx MA, et al. Trends in crime and the introduction of a needle Exchange program. American Journal of Public Health. 2000; 90(12):1933–6.
[10] Stopka, J.T., Geraghty, E. M., Azari, R., Gold, E., & Riemer, K. Is crime associated with over-the-counter pharmacy syringe sales? Findings from Los Angeles, California. International Journal of Drug Policy 25 (2014) 244-250.
[11] Center for Innovative Public Policies. Needle Exchange Programs: Is Baltimore a Bust? Tamarac, Fl.: CIPP; April 2001.
[12] The Foundation for AIDS Research, Fact Sheet, 2011.
[13] Hagan H, McGough JP, Thiede H, Hopkins S, Duchin J, Alexander ER. Reduced injection frequency and increased entry and retention in drug treatment associated with needle-exchange participation in Seattle drug injectors. Journal of Substance Abuse Treatment. 2000;19, 247–252.
[14] Dolan, K. MacDonald, M., Silins, E. & Topp, L. 2005. Needle and syringe programs: A review of the evidence. Canberra: Australian Government Department of Health and Ageing.
[15] S. T. Allen, M. S. Ruiz, A. O’Rourke. The evidence does not speak for itself: The role of research evidence in shaping policy change for the implementation of publicly tunded syringe exchange programs in three US cities. International Journal of Drug Policy, 2015.