Mis on uimastid ja kuidas neid liigitatakse?

Uimastid on psühhoaktiivsed ained, mis mõjutavad inimese kesknärvisüsteemi ja psüühikat ehk teisisõnu inimese enesetunnet, käitumist ja ümbritseva maailma tajumist.¹ Uimastite liigitamiseks on mitmesuguseid võimalusi: seda saab teha aine legaalse staatuse, keemilise koostise, mõju, toime ja paljude teiste kriteeriumide alusel. Ükski mudel ei ole kunagi täiuslik, ja mudeli väärtus sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse.

Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed (alkohol ja tubakas) kui ka seadusega keelatud ehk illegaalsed. Oluline on mõista, et kui uimasti on seaduslik, ei vähenda see selle ohtlikkust, võrreldes ebaseadusliku uimastiga.

Ebaseaduslikke uimasteid nimetatakse narkootikumideks. Need on ained, mis on loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses. Keelatud on nende ainete omandamine, valdamine, vahendamine, tarvitamine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiit, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

Kõige lihtsamaks ja ülevaatlikumaks peetakse uimastite liigitamist aine mõjude järgi inimese kehale ja tajule. Sellel veebilehel kasutame uimastite Venni diagrammi², kus ained on jagatud kolme peamise mõju liigi vahel – pärssiva toimega ained ehk depressandid, ergutava toimega ained ehk stimulandid ning taju ja tunnetust muutva toimega ained ehk psühhedeelikumid. Lisaks on ained, millel on mitme liigi mõju.

Pärssiva toimega ained ehk depressandid

Depressandid mõjuvad kesknärvisüsteemi pärssivalt – alandavad vererõhku, aeglustavad südame tööd ja hingamist. Nende mõju on enamasti lõõgastav ja rahustav, vahel eufooriat tekitav ja valu leevendav. Depressantide tarvitamisel väheneb enesekontroll ja suureneb enesekindlus. Samal ajal tekitavad depressandid aga uimasust, unisust, keskendumisraskusi, mälu- ja koordinatsioonihäireid.

Depressantide alla kuuluvad näiteks opioidid nagu heroiin, fentanüül ja nitaseenid, oopium ja morfiin, bensodiasepiinid ehk rahustid, GHB ehk korgijook ja alkohol.

Ergutava toimega ained ehk stimulandid

Stimulandid kiirendavad info liikumist aju ja keha vahel, tõstavad vererõhku, kiirendavad pulssi ning hingamist. Stimulantide tarvitamise järgselt kogetakse energia suurenemist, meeleolu tõusu ning heaolutunnet. Samal ajal võib stimulantide tarvitamine tekitada ärevust, unetust, agressiivsust ja paranoiat.

Stimulantide alla kuuluvad näiteks amfetamiin, kokaiin, sünteetilised katinoonid, metüülfenidaat, nikotiin ja kofeiin.

Taju ja tunnetust muutva toimega ained ehk psühhedeelikumid

Psühhedeelikumid ei põhjusta nii ühtset närvisüsteemi ärgastust nagu stimulandid või pärsitust nagu depressandid. Psühhedeelikumid tekitavad muutunud teadvuse seisundit, mida iseloomustavad ebatavalised nihked tajus, meeleolus ja kognitiivsetes protsessides.³ Nende tarvitamine mõjutab näiteks seda, kuidas inimene tajub ja tunnetab ruumi, aega, igapäevast reaalsust ja ümbritsevat keskkonda. Nende mõju on mitmetahuline, raskesti ennustatav, sõltudes tugevasti inimesest ja teda ümbritsevast keskkonnast (ingl k set & setting).⁴

Psühhedeelikumide alla kuuluvad näiteks LSD, psilotsübiin ehk „maagilised seened“, DMT ja ayahuasca.

Mitme mõjuga uimastid

Mõne uimasti mõju on kolmest eespool mainitud liigist keerulisem ja mitmetahulisem. Paljud ained võivad kuuluda rohkem kui ühe mõju liigi alla või omada mõju vastavalt tarvitamise kontekstile, annusele või tarvitaja füüsilisele ja vaimsele tervisele.⁵

1. Ergutava + taju ja tunnetust muutva toimega ained – empatogeenid

   Empatogeenid on ained, mis suurendavad ajus dopamiini ja serotoniini vabanemist. Dopamiinist tuleneb stimulantidele omane energia ja naudingutunne, serotoniin suurendab ühtekuuluvus-, empaatia ja heaolutunnet ning eufoorilisust. Need ained võivad põhjustada ülekuumenemist, vedelikupuudust, meeleolu kõikumisi, krampe ja depressiooni. Kõige levinum empatogeen on MDMA ehk ecstasy.

2. Pärssiva + taju ning tunnetust muutva toimega ained – dissotsiatiivid

   Dissotsiatiivides on ühendatud psühhedeelikumidele omased tajumoonutused ja muutused mõtlemises depressantidele omaste lõõgastavate, koordinatsiooni mõjutavate ja valu leevendavate omadustega. Nende mõjude avaldumine võib sõltuda tarvitatavast annusest, nt suurema koguse puhul tuleb esile ainete dissotsiatiivne mõju, kus inimene ei suuda enam liikuda, kuid on teadvusel ja samal ajal kontaktivõimetult omas maailmas.

   Levinumad dissotsiatiivid on ketamiin, PCP ja naerugaas (inhalant).

3. Kõigi kolme mõjuga ained – kannabinoidid

   Kannabinoidid erinevad teistest uimastitest oma mõjude mitmekülgsuselt, mistõttu on nende toimet inimese organismile raske üheselt liigitada. Kannabinoidid võivad mõjuda psüühikat ergutavalt nagu stimulandid või pärssivalt nagu depressandid ning muuta inimese maailmataju nagu psühhedeelikumid. Seega on kannabinoididel kõigi kolme peamise mõju liikide tunnuseid. Kannabinoidide mõju võib põhjustada lõõgastustunnet, eufooriat, ülemeelikust, meelte teravnemist, söögiisu suurenemist, muutusi ajatajus, koordinatsiooni-ja reaktsioonivõime nõrgenemist ning mõnel juhul ka ängistust ja paanikat.

   Levinuim kannabinoid on taimne kanep ja kanepivaik.