Müüdid

Tegelikkus

Mõni inimene arvab nii: minu sõbrad tarvitavad narkootikume ja neil ei paista olevat mingeid probleeme ega tervisehäireid. Miks ei võiks ka mina proovida ja sellest puhtalt välja tulla? Narkootikumidega hätta jäänud noored on hiljem rääkinud, et eeskujuks olnud sõbrad polnudki suuremad tarvitajad. Mõnikord lihtsalt laiatakse teemaga rohkem, et sõprade silmis popp ja eriline näida. Tegelikkuses on „puhtalt väljatulemine“ ilmselgelt keerulisem, kui arvata võiks. Esiteks ei ole kunagi teada, mis on narkootikumi tegelik koostis ja kuidas see täpselt sinu organismile mõjub. Lisaks sellele ei arvestata tarvitamisega kaasnevate lühi- ja pikaajaliste mõjudega, millest just viimased on kõige murettekitavamad. Sõltuvalt ainest võib tarvitamine kaasa tuua püsivaid vaimse tervise probleeme nagu depressioon, ärevus ja paranoia. Narkootikumid võivad põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme nagu neerude, südame, veresoonte või aju taastumatuid kahjustusi.

Loe lisaks narkootikumide mõjudest organismile, sealhulgas ajule.

Tegelikkus

Mõned inimesed usuvad, et amfetamiin aitab pingelisel perioodil keskenduda, näiteks kiirel eksamiperioodil õppida. Amfetamiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriv aine ehk erguti, mistõttu on tal lühiajaline energiat tõstev omadus. See kõik aga ei aita õppematerjali paremini omandada. Võib juhtuda, et öö otsa õpid ja kõik tundub ilmeselge olevat, aga kui hommikul lähed eksamile, siis on aine mõju lahtunud ja kõik on meelest läinud.

Amfetamiiini mõju kaob kiiresti, millele järgneb tugev kurnatus ja masendus, samuti tõsised unehäired. Kuluda võib mitu päeva enne kui inimene jälle endises vormis on. Kiiresti võib tekkida ka vaimne sõltuvus ning ilma ainet tarvitamata ei suudetagi enam õppida. Pealegi ei saa kunagi amfetamiini ostes kindel olla, et sa ei tarvita mürgiste lisanditega ainet. Nii võib juhtuda, et eksami asemel satud hoopis haiglasse.

Loe lisaks amfetamiini mõjudest.

Tegelikkus

Еcstasy-t ehk MDMA-d ostes ei ole kuidagi võimalik kindlaks teha, mida see tegelikult sisaldab. Riikides (nt Šveits), kus tehakse pidudel (nt festivalid, reivid) narkootikumide puhtuse kontrolli, on tuvastatud, et näiteks MDMA tablettidest 30% olid liiga kanged, sisaldades tihtipeale ka näiteks ketamiini ja metamfetamiini. Selliste segude tarvitamine võib olla eriti ohtlik ja ettearvamatu.¹

Ecstasy tarvitamine kurnab organismi palju rohkem kui alkohol. Samuti võib ecstasy püsivalt kahjustada aju närvirakke ning tekitab ust. Ainest tekib kiirelt tolerants: et mõju oleks sama, on tarvis järjest rohkem narkootikumi. Mõnikord tekib tarvitajal kõrge palavik, mida ei saa vältida isegi rohke vee joomisega: üleliigse vee joomisest võib hoopis tekkida suuraju turse, mis võib lõppeda surmaga.

Loe lisa ecstasy mõjudest.

¹ Bradley S. Street Parade’s on-site drug testing aims to save lives. SWI swissinfo.ch – the international service of the Swiss Broadcasting Corporation (SBC). (https://www.swissinfo.ch/eng/zurich-s-techno-festival_street-parade-s-on-site-drug-testing-aims-to-save-lives/43401438 )

Tegelikkus

On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem leidub kokaiinisõltlaste hulgas neid, kes on võlgades ja sunnitud vargustega raha hankima. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks. Edukus sõltub haridusest, oskustest, kontaktidest, tööharjumusest, iseloomust, positiivsest suhtumisest, heast enesehinnangust, loovusest – kindlasti mitte aga narkootikumidest.

Loe lisa kokaiini mõjudest.

Tegelikkus

Paljud arvavad, et nende sõbrad teavad narkootikumidest kõike, on paljusid aineid proovinud ning teavad nende mõju. Seetõttu arvatakse, et sõprade juttu võib alati usaldada. Tegelikult liigub narkootikumide kohta uskumatult palju valeinfot, ka nende inimeste hulgas, kes ise narkootikume tarvitavad. Isegi pikaajalised tarvitajad teavad narkootikumidest tihtipeale üllatavalt vähe.

Eestis on oma sõnul korduvalt narkootilisi aineid tarvitanud 4% õpilastest, kord elus 5% kõikidest õpilastest.¹

¹ Avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuring. Küsitlus 9-19a. õpilaste ning klassijuhatajate seas. Turu-uuringute AS; 2016. (https://www2.politsei.ee/dotAsset/601068.pdf )

Tegelikkus

Narkootikumide tootmist ja nende puhtust ei kontrolli keegi. Lisaks segatakse koguste suurendamiseks nende hulka alati igasuguseid lisaaineid, nagu näiteks laktoos, glükoos, aspiriinipulber, aga ka arseen (heroiini hulgas) ning hobusesõnnik hašiši hulgas. Nii ei või kunagi kindel olla, kui kange narkootikum tegelikult on ja mida see täpselt sisaldab. Isegi kui diilerist sõber väidab, et on just seda partiid ise proovinud, jäävad inimeste organismid väga erinevaks ja sinu keha võib sellele narkootilisele ainele hoopis teisiti reageerida.

Loe lisa narkootikumide tootmisest.

Tegelikkus

Tihti arvatakse, et narkootikume müüvad kurjategija välimusega tegelased, kes näevad välja tavainimestest teistmoodi. Või siis on hoopis asotsiaalid või filmidest nähtud värvikad pätivälimusega tüübid. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina, välimuse järgi ei ole võimalik aru saada, kes on narkodiiler.

Tegelikkus

Tihti inimesed usuvad, et nad võivad narkootikumide tarvitamise igal ajal kergesti lõpetada. Arvatakse, et väikeste koguste tarvitamine ei tekita veel probleeme. Tegelikult tekitavad paljud narkootikumid (eriti fentanüül, heroiin, kokaiin) kiiresti vaimse ja füüsilise sõltuvuse. Sõltuvuse tekkimist on raske õigeaegselt märgata ning veel raskem sellest vabaneda.

Kõik narkootikumidest sõltuvuses olevad inimesed arvasid alguses, et nad suudavad tarvitamist kontrolli all hoida ja soovi korral iga hetk lõpetada. Mitte keegi neist ei uskunud, et neist võiks saada „narkomaan“.

Loe lisa tarvitajate kogemuslugudest.

Tegelikkus

Paljud usuvad, et kanep on isegi tubakast vähem kahjulik ning see peaks olema seadusega samamoodi lubatud nagu sigaretid ja alkohol. Samas on tõestatud, et kanep siiski tekitab vaimset sõltuvust. Üksmeelt ei ole teadlaste seas selles, kui suur osa tarvitajatest jääb sõltuvusse. Erinevate uuringute kohaselt jõuab umbes 10-30% kõigist kanepi tarvitajatest ka sõltuvuseni. Kuna kanepis sisaldub nüüd võrreldes 70datega oluliselt rohkem sõltuvust tekitavat ainet THC, on ka oht sõltuvusse jääda suurem kui varem.^{1 2} Lisaks sisaldab kanepisuits oluliselt rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits.³ Kanepi tarvitamine enne autorooli istumist on sama ohtlik kui alkoholi joomine.

¹ Sumanasekera W.K, Spio K. Cannabis (Marijuana): Psychoactive Properties, Addiction, Therapeutic Uses and Toxicity. Journal of Addictive Behaviors, Therapy & Rehabilitation 2016; vol.5 iss 2: 5-9.
² Hasin D. S, Saha T. D, Kerridge B. T, et al. Prevalence of Marijuana Use Disorders in the United States Between 2001-2002 and 2012-2013. JAMA Psychiatry 2015; 72(12):1235-1242.
³ Aldington S, Harwood M, Cox B, Weatherall M, Beckert L, Hansell A, Pritchard A, Robinson G, Beasley R. Cannabis use and risk of lung cancer: a case-control study. Published in final edited form as: Eur Respir J 2008; Feb; 31(2): 280–286.

Tegelikkus

Meie valikuid mõjutavad ümbritsevate inimeste käitumine ja väärtused. Esimesel korral narkootikumi tarvitamine võib olla või tunduda “vaba“ valik, kuid ajus tekkinud muutuste tõttu ei pruugi inimene enam narkootikumide tarvitamist suuta lõpetada isegi juhul, kui ta seda soovib. Narkootikumid kahjustavad neid aju osasid, mis vastutavad enesekontrolli ja uimastitega seotud kiusatuste vastu võitlemise eest. Sõltuvus on krooniline haigus, vajab inimene enamasti spetsialistide abi. Seda haigust saab küll leevendada ja kontrolli all hoida, kuid täielikult välja ravida on väga raske.

Tegelikkus

Narkouimas või purjuspäi võib tõepoolest tunduda, et elu on ilus ja mured lahenevad iseenesest. Kaineks saades tekib enamasti masendus ja häbitunne ning probleemid pole kuhugi kadunud, näides sageli veel hullemad kui enne.