Narkootikumide mõju ajule
Aju on inimese kehas kõige keerulisem organ. Aju juhib kontrollkeskusena inimese tegevust, hingamist, liikumist ning ka emotsioone, mõtteid ja käitumist.
Narkootikumid häirivad aju tööd, rikkudes kommunikatsioonisüsteemi. Teisisõnu seda, kuidas aju tavaliselt saadab, saab ja töötleb teavet. Tulemuseks on see, et aju hakkab saatma valesid signaale ning inimese loomulik mõtlemine, tundmine ja käitumine on häiritud.
Olgugi kõik narkootikumid erinevad, leidub neil ühine omadus tekitada ajus ühel või teisel moel heaolutunnet. Kõige rohkem mõjutavad narkootikumid seda osa ajus, mida nimetatakse naalduvaks tuumaks ja mis reguleerib mõnutunnet ning motiveerib inimest tegelema asjadega, mis pakuvad kas lühi- või pikaajalist naudingut. Näiteks söömine, aja veetmine lähedaste inimestega jne.
Loomulikul viisil tekib heaolutunne siis, kui elame läbi midagi meeldivat, näiteks hea toidu söömisel, hea muusika kuulamisel, seksimisel vms.1 Narkootikumid vabastavad ajus 2-10 korda rohkem heaolutunnet tekitavat dopamiini kui tavapärased heaolutunnet toovad tegevused. Narkootikumide puhul on mõju kiirem ja kestab sageli ka kauem. Nii tahabki kord juba narkootikume proovinud inimene seda teha uuesti ja uuesti.
Et narkootikume tarvitava inimese ajus on loomulikku heaolutunnet tekitava dopamiini vallandumine sageli juba häiritud, väheneb inimese võime tunda mõnu ja naudingut narkootikumideta. See on ka põhjus, miks inimesed narkootikume tarvitades muutuvad – võib kaduda see isiksus, keda enne tundsite. Narkootikume sageli tarvitavad inimesed tunnevad ennast lõpuks masendunute, elutute ja tühjadena ning neil puudub võime nautida seda, mis varem rõõmustas.
Selleks, et dopamiini tase ajus oleks normaalsel tasemel ning inimene võiks ennast hästi tunda, peab inimene jätkama narkootikumide tarvitamist. Satutakse nõiaringi, kus vaja on järjest suuremaid annuseid, sest aju vajab normaalse dopamiinitaseme säilitamiseks järjest enam ainet. Inimesel tekib narkootikumide suhtes tolerantsus, mis viib tihti narkootikumide kuritarvitamise ja sõltuvuseni.
Vaata ka videot “Kuidas aju töötab”.
Vaata, kuidas erinevad narkootikumid aju mõjutavad:
Amfetamiin
Heroiin
Kanep
Kokaiin
MDMA ehk ecstasy
Pikaajaline narkootikumide tarvitamine mõjutab: õppimisvõimet, otsustusvõimet, stressiga toimetulekut, mälu, käitumise kontrollimist.2
[1] Jaanus Harro. Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli Kirjastus 2017.
[2] Understanding the Effects of the Long Term Drug Abuse on the Brain. National Institute on Drug Abuse.
https://www.drugabuse.gov/publications/drugfacts/understanding-drug-use-addiction
