Uimastite tarvitamise faasid

Narkootikumidest sõltuvuses olevad inimesed läbivad tavaliselt enne erinevad tarvitamise faasid. Nende etappide mõistmine aitab probleeme ära tunda ja otsida abi, enne kui aine tarvitamine muutub sõltuvuseks.

Oled tarvitaja ja tahad teada, millises faasis oled sina?

1. Uimastite tarvitamist ja sellega kaasnevaid riske saab hinnata spetsiaalse testiga DUDIT (Drug Use Disorder Identification Test).
2. Oled kanepitarvitaja? Siis soovitame sul tarvitamise riskide hindamiseks teha CUDIT (Cannabis Use Disorder Identification Test).

Mõlemad testid on suure usaldusväärsusega ning neid kasutavad oma töös ka uimastitarvitajatega töötavad spetsialistid.

Proovimine

Proovimine on uimastite juhusliku iseloomuga tarvitamine, mida sageli tehakse ilma eelneva planeerimiseta.

Näiteks noored, kes esimest korda uimasteid proovivad, võivad teha seda seetõttu, et nende sõbrad teevad seda. Paljud proovivadki korra või paar, ilma et sellega kaasneks olulisi tagajärgi, kuid teistest võivad saada uimastite regulaarsed tarvitajad.

Suurimaks ohuks uimastitega eksperimenteerimisel on teadmatus, mis ainet tarvitatakse või kui kange see on. Uimastid mõjuvad inimestele erinevalt ning seetõttu on nende toimet raske ette ennustada. Kõige selle tõttu võivad ka ainuüksi ühe korra proovimisel olla ootamatud tagajärjed, mis võivad inimese tervise või elu ohtu panna.

Regulaarne tarvitamine

Mõned inimesed ei piirdu uimastite proovimisega ning hakkavad uimasteid regulaarselt tarvitama, näiteks nädalavahetustel.

Mitte kõigil uimasteid regulaarselt tarvitavatel inimestel ei kujune välja uimastite kuritarvitamist või sõltuvust. Nad suudavad enda tarvitamist kontrolli all hoida ning soovi korral tarvitamise lõpetada.

Uimastite regulaarne tarvitamine suurendab aga riskikäitumist, näiteks autojuhtimine uimastite mõju all, ootamatud agressiivsuse puhangud või depressiooni ja ärevuse sümptomid.

Regulaarsest tarvitamisest võidakse iseseisvalt vabaneda, kuid sellest harjumisest mitte loobumise korral võib arenda välja uimastite kuritarvitamine, millest omakorda võib välja areneda sõltuvus. Vaata abivõimalusi siit.

Kuritarvitamine

Uimastite kuritarvitamisega on tegu siis, kui uimastite tarvitamist jätkatakse isegi juhul kui märgatakse, et sellega on kaasnema hakanud (lisa) probleemid. Selles faasis inimesed usuvad, et uimastid ei ole nende elu osa, kuid samas ei kujuta nad oma elu ilma nendeta enam ette.

Uimasteid tarvitatakse regulaarselt ning see võib muutuda aina sagedasemaks. Võõrdutakse sõpradest, kes uimasteid ei tarbi. Mõistetakse, et tekkinud on nõiaring, ent üritatakse seda varjata. Aine suhtes tekib kõrgenenud taluvus ehk tolerantsus. Hakkavad ilmnema sõltuvusele viitavad märgid: iha uimastit uuesti tarvitada ja depressioon, ärrituvus ja väsimus juhul, kui uimasteid ei kasutata. Kuritarvitamine võib viia sõltuvuseni. Vaata abivõimalusi siit.

Sõltuvus

Uimastite kuritarvitamisele järgneb tihtipeale sõltuvus. Tarvitamist ei suudeta lõpetada isegi siis, kui selle tõttu on tekkinud raha-, suhte-, tervise-, töö jm probleemid. Sõltuvuse tundemärkide hulka kuulub vastupandamatu tung uimasteid tarvitada ja uimastite mittetarvitamisel tekkivad võõrutusnähud.

Uimastite sõltuvusele võivad viidata järgmised olukorrad ja tundemärgid:

• Kohustused kooli, töö või kodu ees jäävad unarusse (puudutakse koolist ja töölt, lapsed jäävad hooletusse).
  

  Maria (18a): „Mul olid kunagi head hinded, mõtlesin ka ülikooli minemisele… Siis aga enam kooli ei jõudnud, jõlkusin mööda linna ja kortereid ringi…“

• Uimasteid tarvitades satutakse ohtlikesse olukordadesse (juhitakse narkojoobes olles autot, kasutatakse teiste süstlaid, ollakse kaitsmata vahekorras).
  

  Aleksandr (23): „Ise ma arvasin, et olen kaine kui ma GHB mõju all autot juhtisin ja avarii tegin, mind viidi arestimajja… seda kogemust ei soovita ma küll kellelegi!“

• Varastatakse, et uimastite jaoks raha saada.
  

  Viktoria (33a): „Eks see sai alguse tavalisest poenäppamisest, aga sellest jäi väheks… Lõpuks röövisin ühte korterit… Inimene sai seetõttu südamerabanduse ja mina reaalse vanglakaristuse.“

• Uimastite tarvitamine põhjustab probleeme suhetes (tülid elukaaslase või perekonnaliikmetega, probleemid kolleegide, ülemuse või sõpradega).
  

  Kai (23): „Mu sõbrad häbenesid end minuga näidata, nad ei vastanud telefonile ja neil oli koguaeg väidetavalt kiire. Mul ei ole enam sõpru ja mu pere ei soovi ka minust midagi teada.“

• Uimastite suhtes on tekkinud tolerantsus. Sama mõju saavutamiseks on vaja manustada aina suuremaid annuseid.
• Tekivad võõrutusnähud (pearinglus, rahutus, unetus, depressioon, higistamine, värisemine, ärevus) ja sageli tarvitatakse uimasteid ka selleks, et vältida või leevendada võõrutusnähte.
  

  Aleksei (42): „Lomkad on jubedad, ma mõtlesin, et ma ei ela seda üle ja seetõttu tarvitasin uuesti peale. Nüüd ma tean, et sellega saab toime tulla ja need füüsilised nähud mööduvad.“

• Kontroll uimastite tarvitamise üle on kadunud. Tarvitatakse kavatsetust rohkem. Uimastite tarvitamist soovitakse lõpetada või vähendada, ent ei suudeta.
  

  Igor (23): „Peaaegu iga päev arvasin ma, et nüüd on kõik, teen viimast korda ja siis aitab. Tegelikult tarvitasin ma aina rohkem ja rohkem, raha läks järjest rohkem… Varastama ja valetama pidin rohkem…“

• Elu keerleb ümber uimastite.
• Uimasteid eelistatakse tegevustele, mis varem olid nauditavad (hobid, sport, sõpradega suhtlemine).
  

  Kati (38): „Mis siin rääkida, narkootikumid ongi su elustiil, sul ei ole rohkem mitte kui midagi, ainult sina ja sinu uimastid.“

Sõltuvus võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline ning tihtipeale esinevad nad koos. Sõltuvusest omal käel vabanemine võib olla väga raske või lausa võimatu. Spetsialistide ja lähedaste toel on võimalik sõltuvusest vabaneda. Sõltuvuse diagnoosi saab panna arst – Eestis diagnoosivad sõltuvushäiret psühhiaatrid. Kui sul esinevad sõltuvusele viitavaid tundemärke, otsi kindlasti abi.