Mari lugu

Olin neli aastat paadunud süstlanarkomaan, tarvitades kõike, mida mulle pakuti, ja pakuti palju. Iga päev koosnes peamiselt sellest, et kust kohast saada uus doos ja kuidas sellest järgmine. Kogu selle aja vältel muutus mu eraelu ning pereelu kardinaalselt, kellegagi suhelda ei tahtnud, kuskil käia ei tahtnud, alles jäid ainult “sõbrad”, kellega koos sai end süstitud. Tervis andis alla, kaal langes, nägu muutus, jube tagasi mõelda. Nüüdseks olen olnud kaine veidi üle aasta. Ei teagi, kustkohast tuli see tahtejõud, et pöörata oma elu täiesti ümber, kuid kuidagi sain hakkama. Alustasin lihtsalt järjest harvemini ja vähem tegemisega, raske oli, absoluutselt, siiamaani mõtlen iga jumala päev, kui hea oleks ainult üks süst veel teha, vahet ei ole siis kas selleks amfetamiin, metamfetamiin, ufo, fentanüül… oleks ju hea. Kuid olen suutnud selle aastaga nii palju muuta, välimus on kõvasti paranenud, enesetunne on super ning mis kõige tähtsam, tunnen ennast jälle iseendana!